Subscribe Menu

Mõte pühapäevaks: Palvesõna kütkestav jõud

„Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie!“ Johannese 17:11b

Toompraost Arho Tuhkru (foto: Jaan Künnap)
Toompraost Arho Tuhkru (foto: Jaan Künnap)

Eesti keeles saab teha ilusa sõnamängu – kui palvesõna, mida Jeesus palub, läheb välja, sünnib inimesi kokku liitev ime. Meid, keda Jumal on liitnud osadusse, hakatakse kutsuma kristlaseks ja ristiinimeseks. Nii saab me elus ilmsiks, kuis ajatu mahub ajalikkusse, mõõtmatu mõõdetavaks ja Jumala riik mahub äratuntavaks me ellu. Jah, imelisel kombel olen ma seda kokku liitmist ära tundnud läbi aastate siin Torontos olles ja selle suurlinna ümbruses või Vancouveris eesti kogudustega ja kogukondadega kokku puutudes. Mul on lõpmata hea meel tuua teile tervitused Tallinna Piiskoplikust Toomkogudusest ja on hingekosutav olla taas siis Torontos koos koguduse kammerkoori „Laudate Dominumiga“ ja oma perega.

Tänu Jumalale, et aeg-ajalt on hetki, mil tajume aega hoopis teisiti: jumalikuna, imet tegevana, köitvana ja rikkalikult.  

Keskaegses, gootistiilis ehitatud Tallinna Toomkiriku altariruumi apsiidis on ehitusmeistrid läbi arhitektuuri edasi andnud teoloogia, mis jutustab jumalikku lugu, kuidas Jumala juures oluline saaks nähtavaks ja taibatavaks inimese elus.

Nimelt on kiriku apsiidis nii seina kui akende pind võrdne, kus akendest sisse tulvav valgus ja värviliste vitraažide mäng hakkab kõnelema iga kirikulisega. Vitraažide valgusmängu on näha nii võimsalt ka siinses Peetri kirikus.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more