Eesti seadused näevad ette, et inimesel peab olema ainult üks kodakondsus. Aga on mõned erandid – näiteks ei saa inimeselt ära võtta tema sünnipärast kodakondsust. Nii on väliseestlastele paljudele tuttav topeltkodakondsus. Rääkisin mõnda aega tagasi ühe Kanada eestlasega, kes oli hiljuti saanud Kanada kodakondsuse. Tõdedes, et tal on nüüd kolm kodakondsust, vaatas ta veidi hämmastunult ja ütles, et ei, ikka kaks. Tuletasin talle meelde, et kristlasena on tal ka taevariigi kodakondsus.
Nii taevase kui maise riigi kodakondsus rikastab vaieldamatult iga kristlase maist elu, aga teisalt ka piirab. Jeesus räägib oma jüngritele, mis neid ees ootab ja tema sõnum on, et see maailm vihkab neid. See maailm on põhimõttelises vastuolus taevase kuningriigi ja selle seadusandlusega. Jüngrid ei pidanud kaua ootama, et seda kogeda. Enamik koguduse juhtidest (peaaegu kõik apostlid) surid vägivaldset surma. Kristlaste tagakiusamine, piinamine, tapmine oli aastasadu Rooma impeeriumi tavapraktika. Kõige selle sees aga kogudus kasvas. Kuidas? Sest iga kristlane teadis, et tema elu ei ole siin maailmas, vaid tema teine kodakondsus on see, mis kestab igavesti. See maailm on otsekui meie Frankfurti või Varssavi lennujaam – ümberistumiseks. Oleks küllalt narr, kui me reisijatena keskenduksime oma reisi ettevalmistustes peamiselt paigale, kus me vaid ümber istume ja jätaks unarusse oma sihtpaiga.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
