Olen tänulik, et ma seal Moreaalis, Keebeki vägevas linnas ei ela, viimased kaks lumetormi on jällegi sajandi ilmasündmus. Rekordiliselt isegi rohkem kui möödunud sajandi suurim lumesadu. Linnahallitus on teatanud, et sahad ei tule toime, tuleb krusadega lund mujale kärutada. Eks too vana linn ole kitsate ja käänuliste tänavatega selline paik, kuhu lund lihtsalt ei ole kusagile visatagi.
Nigu minagi siin ähkides ja puhkides tunnistasin. Ühel pool on piirihekk, selle ette hange ehitada ei saa. Nii et tuleb kik murule vista. Aga eks ma põle juba kaua inämp kevadekana. Ei äbene tunnistamast, läks kaks päeva selleks, ning siis põmm, uus pomm taevast. Ja meie kohalikud sahamehed mind ei austa, ajavad valli autotee ette. Mina rookigu siis linnateed, ja see pole inämp lumi, vaid lörtsiga kokku kõva raske kamar.
Ühtepidi uhke surm, ikke rakkes töömees lõpuni. Teistpidi aga oleks ta ehk veel ikke meie hulgas, ku oleks kutsunud nooremad, palgalised higistajad välja.
Temake tuletab mulle ikke meelde, kuidas paar tänavat eemal elav kaasmaalane, siis täpselt minu praeguses eas, läks samuti kuraasikalt külma kingitud vaipa kloppima, ütles kaasale, et mis muret, jalad ja turi teevad ikke töö ää. Kut unustas et rammu võis olla, aga too süda, no see võib üles ütelda. Ning viskas vedru välja. Ühtepidi uhke surm, ikke rakkes töömees lõpuni. Teistpidi aga oleks ta ehk veel ikke meie hulgas, ku oleks kutsunud nooremad, palgalised higistajad välja.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
