Subscribe Menu

Eesti spordis on jutuks

Johannes Ermil jäi medalist puudu kaheksa punkti

Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlused peeti 7.-9. märtsil Hollandis Apeldoornis. Eestil olid suurimad lootused meeste seitsmevõistluses, kus mullune Euroopa kümnevõistluse meister Johannes Erm ihkas sisetingimustes peetavas seitsmevõistluses kui just mitte kulda, siis vähemalt medalit. Sellele oligi ta üsna lähedal, ometi tuli leppida neljanda kohaga. Kulla teeninud norralane Sander Skottheim püstitas 6558 silmaga Euroopa rekordi (hüppas mitmevõistluse sees kõrgust 2.19), hõbeda sai samuti superesituse teinud šveitslane Simon Ehammer 6506 punktiga (kaugust 8.20!), pronks kuulus aga 6388 punktiga suhteliselt tundmatule sakslasele Till Steinforthile.

Erm ei ebaõnnestunud ühelgi seitsmest alast, lõi Erki Noolelt üle Eesti rekordi, aga Euroopa pronksist jäi tal kaheksa punkti puudu. Mis puutub Erki Noolesse, siis rekordist jäi ta ilma, ent oli ometi sel EM-il Eesti tituleerituim tegelane. Nimelt säras ta naiste viievõistluse värske Euroopa meistri soomlanna Saga Vannineni treenerina.

Eesti oli Apeldoornis esindatud üheksa kergejõustiklasega ja enamiku kohta võib kiitvaid sõnu öelda. Nii ületas 19-aastane kõrgushüppaja Elisabeth Pihela nii eelvõistlusel kui finaalis 1.89 ja sai kuuenda koha. Samuti äsja noorteklassist välja kasvanud seitsmevõistleja Rasmus Roosleht oli EM-il seitsmes, ületades esmakordselt 6000 punkti piiri. Oma parima andsid ka sprinterid Ann Marii Kivikas ja Karl Erik Nazarov ning tõkkesprinterid Kreete Verlin ja Diana Suumann.

Sisekergejõustiku hooaeg kulmineerub tegelikult alles kahe nädala pärast Hiinas, kus peetakse halli-MM. Kes eestlastest sinna pääseb ja läheb, pole veel selge, aga Johannes Ermil on see küll plaanis.

Korvpallimeeskond tagas koha Euroopa finaalturniiril

Eesti korvpalli rahvusmeeskonnal oli veebruari lõpus kaks ülitähtsat mängu. Selleks, et pääseda siinsamas Riias peetavate Euroopa meistrivõistluste finaaletapile ja mitte vaadata seda telerist, tuli võita Põhja-Makedooniat või neile allajäämise puhul saada jagu ülitugevast Leedust.

Eesti ja Põhja-Makedoonia mängu ajaks müüdi Tallinna hall kiiresti välja. Kõigis sportmängudes tugeva Põhja-Makedoonia liider oli kodustatud ameeriklane JJ Shorts, kes mängib klubikorvpalli Euroliigas Pariisi klubis. Tema tegi ka eestlastele kõige rohkem pahandust, ent oli kogu aeg surve all, lõpuks väsis ja Eesti võttis olulises kohtumises lõpuks kindla 84:65 võidu.

EM-pilet käes, tuli veel viimases eelringimängus vastu hakata Leedule, keda oldi eelmises ringis Tallinnas suure üllatusena võidetud ning sunnitud koguni peatreenerit vahetama. Klaipedas asus Leedu nüüd karmilt tegutsedes häbi maha pesema, ent peagi ärkas ka Eesti noor meeskond ja lõpuks oli kaotus soliidne 75:82.

Eesti korvpallis on praegu väga head ajad, sest koondises on palju parimas mängijaeas või siis kohe sinna jõudvaid mehi. Rahvusmeeskonna peatreeneril, hiljuti koduse Kalev/Cramo maha jätnud ja Poola Varssavi Legiaga oma esimese välislepingu sõlminud Heikko Rannulal on praegugi võrdset rotatsiooni piisavalt, aga mis saab veel siis, kui koondise juurde saavad tulla ka USA ülikoolides mängivad Kerr Kriisa ja Henri Veesaar ning ikkagi ühe jalaga NBAs, praegu küll G-liigas möllav Henri Drell?

Otepää pürib suureks biatlonikeskuseks

Eestis on küll lumega eriti tänavu talvel just nii, nagu on. Ehk, et ei olegi õieti teist, ja seekord tuli Tartu maraton üllatuslikult lumisel Alutagusel korraldada. Aga Otepää on endiselt Eesti talvepealinn, kiidetud koht kahevõistluse MM- ja MK-võistlusteks ning järjest populaarsem ka laskesuusatajatele. 2026. aastal tuleb Otepääl MK-etapp, 2027. aastal koguni biatloni MM ja veel üks MK-etapp! See on kiitus nii eestlastest korraldajatele kui ka Eesti talisportlastele.

Laskesuusatamise MM-võistlustel Šveitsis Lenzerheides tõi eestlaste kastanid tulest Tuuli Tomingas, kes üllatas tavadistantsi seitsmenda ja jälitussõidu üheksanda kohaga ennastki, sest oli enne maailmameistrivõistlusi haige ja igasugusest sportlikust vormist kaugel.

Aigro teab, et võimetelt küünib esikümne kanti, Alev on pühendumuse ja askeetlikkuse võrdkuju, kaksikõed Kaidy ja Keidy Kaasikud alles oma tõelise sportlastee alguses. Seega, siit on hea edasi minna.

Põhja suusaalade MM-võistlused peeti Norras Trondheimis. Kulla, karra ja medalitega eestlased sealt küll ei naasnud, ometi on tunda keskmise taseme tõusu. Kristjan Ilves oli kahevõistluses parimal päeval 11., suusahüppaja Artti Aigro suurel mäel 18., Alvar Johannes Alev ühel murdmaasuusa distantsil 19. ja Kaidy Kaasiku 10 km eraldistardist suusatamises 20. Kommentaariks – Ilves ei saa endiselt hüppeid korda ja on mäel nagu tiibadeta lind, Aigro teab, et võimetelt küünib esikümne kanti, Alev on pühendumuse ja askeetlikkuse võrdkuju, kaksikõed Kaidy ja Keidy Kaasikud alles oma tõelise sportlastee alguses. Seega, siit on hea edasi minna.

Kolm lühiuudist lõppu: Eesti piljardimängija Denis Grabe võitis Las Vegases 128 osalejaga turniiri ja 37 500 dollarit, Tartus efektsel Kregor Zirk Cup ujumisvõistlusel ujus Eneli Jefimova 50 m rinnuli maailma hooaja tippmargi 30,23, iluuisutajast Euroopa meister Niina Petrõkina võitis Milanos olümpia testvõistluse. Neljas ka, seekord kurb: 83aastasena suri Eesti tenniselegend, 1956. aastal Wimbledoni noorteturniiri võitnud Toomas Leius.

Read more