Blaise Pascal kirjutas: ,,Kristlastel on rõõm, mis on segatud kurbusega“ (Pensées, 1670 Logos‑tõlge, 2022). See on rõõm, mis ei lõhesta, vaid hoiab elus igaviku igatsuse. ,,Sokrates ületas suremise, Kristus aga ületas surma,“ märkis Dietrich Bonhoeffer (Ethik, 1945).
Kristlase sisemist rõõmu ei kustuta maailma pilkav naer; see on lootus, mis ei tuimesta valu, vaid võidab selle seestpoolt. Kristus ei möödunud ristist – Ta läks ristile; sama tee on ka meil. ,,Jumal sosistab rõõmudes, ent hüüab valudes“ (C. S. Lewis, The Problem of Pain, 1940). ,,Jumal on igavene paradoks – kõige ülevam ja samas armastuses haavatud“ (Erich Przywara, Analogia Entis, 1932). Taizé vennaskond tuletas Ülestõusmispühade ööl meelde: ,,Kannatust ja ülestõusmist tuleb vaadata alati koos“ (Taizé, 2024).
,,Uskliku kurbus on ajalik, ent tema rõõm on igavene“ (Martin Luther, WA 37, 1545). Hõisakem ka siis, isegi kui hääl on kähe või väriseb, sest Issanda rõõm ei ole pelk meeleolu, vaid Elu.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
