Sestap ongi sel nädalil vanakõbõkõsõ sõnumiks rahu. Nässilt, kes on vanem ku paavst. (Muide, ka Karlsson on pinsjunär. Mees parimates aastates jõudis lugejateni 1955.a., kui ilmus Karlsson på taket). Uus paavst on Leo, neljateistkümnes selle nimega. Jagab Karlssoniga sünniaastat. Varajasemate Leode hulka kuulunud on üks isegi pühakuks kuulutatu. Kut meenub, kuidas aastate eest Talnas olles kuulsin koolipoiste ärplemist, üks naaksmann olevat olnu teiste arust täielik Leo. Vist teatud vanuses see nimi igale ei sobi.
Tähtsaim papp on ameeriklane. Noh, Chicagos sündinud, aga oma misjonäri, kirikukarjääri veetnud Peruus. Olevat nõnna pigem latiino ku jänki. Miks ma just talle keskendun? Kogu maailm paistab olevat suures lootuses, et uus Vatikani valitseja viib täide palju, nende hulgas ka rahu eest võideldes.
Leo XIV esimesed sõnad paavstina rahvale olid ,,rahu teile“! Isegi minusugune teab, et ladina keeles on see pax vobiscum, alati pisut irooniline, kuna katelokiusku toodi mõõgaga, valitseti sajandeid kurjusega. Mis kristlased need mineviku mehed võisid olla? Ja just ainult mehed. Preestrid, paavstid peavad ju olema tsölibaatsed, ei neile abielu sobi. Isegi ku bioloogiline imperatiiv näeb teisiti ette. On ju naisi tarvis, et inimkond edasi elaks.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.