Nigu olen varemp kirjutanu, teen ülima, et ommukuti vähe toriseda. Seda temakese uvides ning ka enese. Oma kopsud ja maks on tähtsad, neid ikke vaja, üht üle teise tõsta - ma sellest lausest küll aru ep saa - põle ju mõtet. Kut enne toidupoodi, ültse midagi ostma minnes uurin ma teraselt mis on alahindlusega, odavam. Need poodnikku pankrotti ep vii, keegi ju nii rumal põle, et kaotusega, alla oma hinna kundele midagi kaela määrib.
Mis ei muuda fakti, et hinnad on vahel uskumatud, tulebki oodata kas ühes apteegis pinsjunäride päiva, saades siis alahindlust või tuleb asuda punkte koguma. Neid on juba pakutud mõnda aiga. Mäletan, see oli eelmisel sajandil, ku meelitati õhku. Lennukiga, noh, andes noid õhumiile. Ühe panga ostukaardiga võis koguda kindral mootori firma terasruuna ostmise huvides ka nende tollareid. Sain nii oma viimase oldsmobiili kätte odavamalt. Nüid seda autumarki inämp ei tehtagi.
Ostad kalli hinna eest seepi või kohvi, saad punkte. Et neid tulevikus lunastada. On siis kudagi tunne, et oled kokku hoidnu. Kut miski ei muuda fakti, et oled maksnud alul rohkem, ku oleks pidanu.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
