Subscribe Menu

Volli veste: Ise soolan, ise söön

Tuu edimäne pärisvesi – tuu, kes haaras nooruse tähelepanu kuuekümnendatel aastatel, siis pääses päälinna, Odavasse, valitsema, oll’ sääl kauemp, ku oleks pidanu – jättis jälje lausega, et riigil põle paika rahva magamistubades. Et mis sängis toimub olgu enese teha, mitte teiste moraliseerida. Jättis pärandi ku intelligentse inemese oma ikke. Poliitikas alati ei otsustata õieti, aga ei oska tagantjärgi kritiseerida muud ku ta edevust.

Vabarna Volli

Tolle edevuse päris ta poeg, kes kahjuks nime tõttu pääses samuti Odavasse. Ja langetas odavaid otsuseid, pantides tuleviku oleviku nimel. Riiki on jõudnu tohutult palju inemesi, invrastruktuur ägab ja pürokraate on rohkem, ku oleks tarvis. Ning just neist pürokraatidest tahaks kirjutada. Ku vana pärisvesi erakambrisse ei tahtnu astuda, siis poja ajal asuti igale poole manitsema. Kujutage ette, isegi kööki.

Vaat üle aja jõuame kik mõistuse juure. Kuigi teadsime, et piipu teha põle tervislik, tegime ikka. Kärakas võib tervist rikkuda. No selle tõttu ongi kassiahastus olemas. Et ei kordaks enese mürgitamist. Aga et mida me võime enese toidukavva valida – kas riik tohib hoiatada, et tuleb piiri pidada. Üits asi on, ku kõrtsmik keerab kraani kinni, ütleb, et aitab, mine maga peatäis välja. Teine see, ku nikotiinipommipakendil ilutseb oiatusena tõrvaga määritud kopsupaar või ingetoru. See on selge isegi siilile.

Risturani toidukaardi lahti lüües saad teada, mitu kilukalorit su eeringavõileib sisaldab. Ku muna veel all, siis kole-sterooli kraadid kah esitatu. Ja nii edasi.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more