Kasvatamine-õpetamine toimub mitmel viisil, küsija suu peale ju ei lööda. Kut vanasti võis vitsa saada, ku olid üleannetu. Teisi sõnu, ku olid selline, kes oli pidevalt käskudest ja keeldudest üleastuv, peenemas keeles arvaks, et sobiks mittealluv. Noh, poistega arvestades, memmede keeli ulakas, mis on ju oopis teine asi ku vallatu. Viimane tähendab paljuski naljaga elule lähenemist, esimene aga sellist naasklit, kes on ülekäte lännu. Üle on ju tihti liitsõnades superlatiiv, negatiivses mõistes on see olemas samuti. Nigu ülepakutu, üleliigne. Valida saab veelgi.
Kasvatuse osas olen tänulik, et kuigi sirgusin keerulistel aegadel (no kas inemkonna ajaloos on ühtegi ajastut, mis põleks selline olnu?) oli mul korralikult eeskujusi. Vanalell ei olnu kellegi palvevend, küll aga pidas ta tähtsaks kerkos käimist, tiris ka mind tukka pidi Kanepi kaunisse pühamusse. Siis vähemalt olin kammitud pääga ja kuss, ei küsinud, nigu mul kombeks, iga asja tähendusi. Vanalell leidis, et oskus kuulata on osa aru saamisest.
Kaeviku metafoor on sobiv. Varjunud snaiperid võtavad vastased kirbule. Võiks lausuda, et isiklike huvide konfliktid ujuvad pinnale ajal, kui peaks keskenduma riigile ja rahvale.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
