Subscribe Menu

Naftasõltlus teravneb

Möödunud sajandi suured ilmasõjad kinnitasid, et kes valitseb õhuruumi, jääb lõpuks võitjaks. Kui uut sajandit on domineerinud arvuti-, infotehnoloogia, sealjuures tehisaru edusammud, siis sõdades on mehitamata droonid asendanud vanu pommitajaid, hävitajaid. Ning nagu ka möödunud sajandil on pommid suunatud tehaste ja tööstuste suunas. Venemaa vastases sõjas on seda Ukraina droonide poolt viimastel nädalatel edukalt läbi viidud.

Seda kõike USA/Iisraeli – Iraani sõja taustal, mille käigus on Hormuzi väina strateegiline osatähtsus andnud tunda majanduslikult. Väina laevaliiklus on olnud blokeeritud ja jätkuvalt ebakindel. Mis tähendab, et paljud kaubad, kaasa arvatud nafta jõuavad hiljem turule, lisades tariifisõja poolt tekitatud inflatsioonile.

Seda märkavad kanadalased autot tankides. Huvitav, kuidas jubagi kohal oleval bensiinil hind kõigub üleöö, peamiselt kallimaks. Tulevikku kartes. Aga vähemalt pole veel kalli kraami puudust, seda just ajal, kui pered reisivad autoga rohkem, sõidavad kas suvilatesse või puhkustele.

Teisipäeval saime Wall Street Journali Moskva büroo vahendusel teada, et Venemaal on kütusenappus. Selline, mida viimati märgati N. Liidu majandusliku kokkuvarisemise viimastel aastatel, eriti 1990.a suvel. WSJ andmetel peab Moskva üle pika aja importima kütust. Aga kellelt, kust ja kuidas? Iraani sõja taustal huvitav küsimus.

Ukraina arvukad ja täpsed droonid on kas hävitanud või vigastanud umbes 28% Venemaa naftatöötlemisvõimsusest. Moskva peamine rafineerimistehas lasti õhku 18. juunil. Paljud tanklad pealinnas on suletud.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more