Keegi peab treeninglaagri ära jätma, keegi loobuma suusahooldajast, keegi vajaliku varustuse poodi jätma.
Ühest küljest on muidugi õige, et riigifirma juhid omatahtsi askeldada ei tohiks, ja seda enam ei tohiks Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli enda juhitavale Eesti Olümpiakomiteele raha eraldada, aga teiselt tahaks küsida – miks riik sporti, kultuuri, kirikuid jne piisavalt toetada ei taha ning hädalisi trikitama sunnib?
Ja kindlasti tuleb selles Partsi vetos riigimehelikkuse kõrval (või ees?) näha hoopis politikaanlust, eestlaslikku ärategemist. Nimelt on Neinar Seli laia haardega ärimees ja reformierakondlasest poliitik, Parts aga esindab Isamaa ja Res Publica Liitu. Siiamaani oli Reformierakond Eestis pealik ja IRL väikevend, nüüd on kohad reitingutes vahetunud, käes aeg „sõbrale” kätte maksta. Kannatab ja kiristab aga hambaid kes? Miks pole seda raske arvata…