Lõuna-Koreas PyeongChangi olümpial oli parima eesti verd sportlase virtuaalne liidritool kuni viimase päevani Kanadat esindava Toronto suusamehe Len Väljase (klassikasprindis 7., vabatehnika sprinditeates koos Alex Harveyga 9., 4 x 10 km teatesuusatamises 10.) istuda, aga siis tegi kiiruisuneiu Saskia Alusalu Eesti riigi 100. sünnipäeval suure üllatuse, tulles ühisstardiga sõidus koguni neljandaks.
Alusalu, kes läks ajalukku ka sellega, et kandis esimese eestlasena oma riigi lippu nii olümpia ava- kui lõputseremoonial ja püüdis PyeongChangis meedia tähelepanu modelliliku välimusega, on üks erandite erand. Tema vaimseks isaks on Kesk-Eesti pisikese Adavere küla koolimaja juurde aastaid visalt nii-öelda põlve otsas looduslikku uisurada valada üritav (mõnel talvel see õnnestub, mõnel sula tõttu mitte, mõnel on lund liialt) ja lastele omast tarkusest kiiruisutamist õpetav Väino Treiman. Meest peeti ehk imelikukski, aga vaat, mis juhtus – Saskia Alusalu ja Marten Liiv trügisid oma kõhna tasku toel Eestist välja kiiruisuakadeemiatesse, püstitasid kahel viimasel aastal ridamisi Eesti rekordeid, ja hakkasid (oh püha lihtsameelsust, kui maailma traditsioone ja raha, kunstjääd ja halle täis kiiruisutamist vaadata!) koguni olümpiast unistama.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
