et suvekuurordis täiesti nullist ehitatud taliolümpiarajatised on suurejoonelised ja kannavad omapäraseid segakeelseid nimesid nagu näiteks Shayba Arena, Bolshoi Hockey Hall jne.
Mängud tulevad kõigi aegade kalleimad, sest senise rekordiomaniku Pekingi 40 miljardi USA dollari asemel on Sotši mängud juba läinud maksma 50 miljardit. Mängud tulevad kõigi aegade turvatuimad, aga samas ka ettearvamatuimad. Venelased on küll panustanud julgeolekusse, kuidas oskavad, aga nende kõrval podisev Kaukaasia katel on midagi muud, kui tsiviliseeritum terrorism, kes teoreetiliselt isegi võib olla võimeline mõistma lauset „oo sport, sa oled rahu” ja meenutama, et antiikajal peatatati mängude ajaks vaenutegevus. Mängud tulevad viimaste aegade probleemseimas poliitilises situatsioonis – vahetus läheduses möllatakse kodusõja lävel Ukrainas (ja venelased on olümpia eel vait kui kuldid rukkis, muul ajal ähvardataks Ukraina venesõbraliku presidendi Janukovõtši vastaseid erivägede saatmisega), mitmed riigijuhid ei lähe protestiks inimõiguste rikkumiste pärast Venemaale jne.
Tegelikult ei ole suurt vahet olümpiat rünnata lubavate islamiäärmuslaste ja olümpiat boikoteerivate riigijuhtide vahel. Mõlemad ajavad segi spordi ja poliitika.
Eesti saadab Sotši taliolümpiale 25 sportlast ja ligi 30 sportlasi teenindavat treenerit, arsti, suusamäärijat, logistikut jne. Ja see olümpia on eestlastele veel ühtpidi väga eriline. (Pikemalt EE 7.veebruari paberlehes)
