Töine laupäev päeva algas varakult häälte lahtilaulmisega dirigent Elo juhtimisel. Seejärel asuti õppima uusi laule – Olav Ehala loomingust klassikalise ooperimuusikani. Laulsime esmakordselt itaalia keeles “Orjade koori” Verdi ooperist “Nabucco” ja vana-germaani keeles ‘Were diu werlt alle min” Carl Orffi kantaadist “Carmina Burana”. Minule läksid kõige rohkem südamesse René Eespere kaks jubilatsiooni “Ave Mater” ja “Ave Pater”, mis kõlasid nii imeilusasti Lauri Breede taktikepi all, et tõid lausa pisarad silma.
Loomulikult peab laululaagris aega olema aega seltskondlikuks koosviibimiseks. Laupäeva õhtul musitseeriti ja vesteldi koos, isegi tantsiti. Lõbus pidu kestis hommikuni.
Pühapäeval olid agarad kooriliikmed jälle pool kümme platsis, et jätkata proovidega. Kuigi mõnel lauljal (ja isegi dirigendil!) hääl veidi kähises, võeti eelmisel päeval omandatud laulud veel kord põhjalikult läbi. Ennelõunal anti väikesele kuulajaskonnale mitteametlik kontsert, uue repertuaari lõpuks esitatu lõppes koori hümniga “Amigos para siempre”. On südantsoojendav ja uhke olla sellise suurepärase koori liige.
Pealelõunal oli aeg jumalaga jätta. Igaüks läks jälle oma teed – teadmisega, et mai alguses kohtutakse koorilaagris Amsterdamis.
Suur tänu dirigentidele ja korraldustiimile eesotsas Anneli Akeni ja Mare Rahkemaga.
Kuigi koju saabudes olin veidi füüsiliselt väsinud, tundsin hinges uut jõudu ja energiat. Ӓsja laululaagris õpitud uue laulu sõnad (“Lauldes” – Pärt Uusberg, tekst Ly Seppel ja Andres Ehin) kostavad ikka kõrvus: “Laul kõik muremõtted meelest viib, lauldes oleme kõik priimast priid”. Kinnitan, et EEK laululaagris see tõesti on nii!
Reet Järvik
Euroopa Eestlaste koori kauaaegne liige