Hiljuti avaldatud maa alla vajumise tahte on põhjustanud ilmselt mõne üksiku isiku pahatahtlik suhtumine teistesse rassidesse. Loomulikult on see taunitav, kuid täiesti kohatu on esitada avaldusi, nagu tegemist oleks üldise eestlaste rahvusliku omapäraga. Palju kohasem oleks olnud kuulutada, et kaitsepolitsei on avastanud isikud, keda on palgatud Eestisse paigaldatud USA sõjaväkke kuulujaid mõnitama. Pole ju kõige vähematki põhjust oletada, et Venemaa luurekoolitusega valitsejad jätaksid kasutamata võimalused, mis saavad vähendada USA nõusolekut oma sõjajõude paigutada Venemaa otsesesse naabrusse. Nende üksuste liikmete mõnitamine on piisavalt hea vahend USA ja Eesti vaheliste suhete kahjustamiseks ja NATO Venemaast pisut kaugemal hoidmiseks.
Endise kaitseministri avaldus lubab järeldada, et Eestisse toodud USA üksuste juhte ei informeeritud olukorrast, mida Venemaal on nii kerge Eestis korraldada. Kaitsepolitsei näib olevat teadlik, et eestlased üldiselt ei vihka teisi rahvusi, kuid tahavad uhkelt olla ja jääda eestlasteks. Vene luure tegemisi Eestis soovib kaitsepolitsei ilmselt vaid vaikivalt jälgida. Avalikult Vene impeeriumi taastajate tegevusest ei soovita rääkida, sest see võib mõjutada riigikogu liikmeid arvama, et Venemaa saab olla Eesti iseseisvuse tagaja ning tahab olla usaldusväärne naaber vaid siis, kui põhiseaduse vastaselt kingitakse neile suur tükk Eestile kuuluvast maast.
Parafraseerides riigikogus 16.04.14 Marko Mihkelsoni uhkustundega esitatud kõne ühte lõiku, on maa-ala kinkimine ilmselt üks neist „väikestest taktikalistest sammudest, mida Eesti erinevad valitsused on läbi viimase paari tosina aasta rakendanud Venemaaga suhtlemisel.” Milline on järgmine taktikaline samm, mida võimuliit tahab astuda, on veel välja ütlemata, kuid võib oletada, et uuesti alandlikult paludes saaks ehk Tallinnagi Venemaale kinkida.
Harri Kivilo
