Algus siit:
- Kommentaar – EESTI MAJANDUSE JÄTKUVAD MURED – IV
- Kommentaar – EESTI MAJANDUSE JÄTKUVAD MURED – III
- Kommentaar – EESTI MAJANDUSE JÄTKUVAD MURED – II
- Kommentaar – EESTI MAJANDUSE JÄTKUVAD MURED – KAS ‘BREXIT'?
Euroopa Liidu siht teaduse- ja arendustegevuse toetamiseks on 3% sisemaisest koguproduktist (SKP) eeldusel, et sellest 2% tuleb eraettevõtluselt ja 1% avaliku investeeringuna. Seda on vaid vähesed saavutanud. Eestis on toetused ligi 1.5% SKPst. ELi keskmine on 2%. Märkimisväärsem vahe on see, et Eestis tuleb üle poole kogu kulutusest riigisektorist, 0.8%, rohkem kui ELi 0.7% ja eratööstuse panus on poole väiksem kui keskmine teistes ELi riikides.
Ülaltoodust võib välja lugeda, et tööstus Eestis on veel suhteliselt nõrk. Nii huvi kui rakendusvõime on uurimis- ja arendustegevuse osas piiratud. Üks võimalik põhjus selleks, vähemalt ühe mu noore doktorikraadiga sõbra arvates on, et paljud Eesti rikkamad inimesed on oma varad saanud äritsemise kaudu ega tea teadusest palju midagi. Nii on neil raske hinnata, millist edu võib saavutada teaduse ja oskuste parema rakendamisega nende firmades.
Et olukorda parandada, on väga oluline panustada teaduse ja majanduse kokkupuutepunktidele.
Kohe pärast Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni esinemist Riigikogu ees, millest oli varem juttu, andis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi oma ülevaate ja vastas küsimustele. Ta nõustus, et tee 3% toetuse sihini on veel pikk, aga pilt on üldiselt hea ja palju on panustatud teaduse arengusse, ka uutesse hoonetesse, koos ELi toetusega. See oli sisukas ettekanne, mis vaatles ka strateegiliste uuringute hindamist ja toetamise vajadusi.
Doktorantuuri siht olevat 300 kaitsmist aastas, mis on ehk liigagi ambitsioonikas. Tähtsam kui arv on aga tase, teadustöö kvaliteet. Kadunud Endel Lippmaa, üks edukamaid teadlasi, on öelnud, et oleme liiga väikesed selleks, et lubada endale keskpärast teadust.
Seda kinnitas Andres Koppel, Teadusagentuuri juhatuse esimees. Ta on rahul senise arenguga ja hindab kõrghariduse jaoks tarvilike hoonete ehitamist ja nende sisustamist esmaklassilise teadusaparatuuri ja muu varustusega. Samas leiab ta siiski, et põhjust on muretsemiseks. Ta kardab, et ‘Teadmistepõhise Eesti' strateegia rakendamiseks vajaliku rahastamise ja teadusele tegelikult eraldatud vahendite vahele on tekkinud lõhe, mis on ohtlikult suureks kärisenud. Kinnitan seda oma tähelepanekute põhjal ja olen sellest möödunud aastal kirjutanud.
Koppeli tõsine mure on, et noored eesti teadlased, eriti need, kes end välismaal täiendavad, kaotavad lootuse Eesti arengus kaasa löömiseks, ei leia kodumaal rakendust, jäävad välismaale ja lähevad riigile niimoodi kaotsi. Ta nimetas, et Maailma Majandusfoorumi hinnangul oli Eesti 140 riigi hulgas konkurentsivõimelt 30. kohal. Tugevused olid kõrgharidus ja teaduse kvaliteet (20,22), nõrkuseks võime talente siia saada ja neid hoida (86,93). Viimane kehtib kahjuks ka eestlaste puhul, vaid veidi vähem.
Väga piiratud ressurssidega, mis võimalikud Eesti praeguse range kokkuhoiupoliitika tõttu, on teaduse toetamine küllaltki heas olukorras, võrreldes teiste vajalike riigi kulutustega, nagu väitis ka minister Ligi. Ometi on mujal maailmas võimalused teadlastele palju paremad nii sissetuleku kui tegelike töötingimuste osas. Selle tõttu rakendavad paljudki võimekad teadlased oma võimeid mitte Eestis, vaid kaugetes välismaa asutustes, ka Kanadas, rääkimata USA tõmbejõust.
Teadustöö mõjud on pikaajalised, aga ometi, nagu mainib ka Koppel, oleneb praegustest ja lähituleviku otsustest, kas edu jätkub või asendub allakäiguga. Olulise edu saavutamiseks on vaja suuremaid ressursse, kui praegune eelarvepoliitika võimaldab. Peaaegu intressivaba laen teadustöö edutamiseks tasub ennast pikas perspektiivis igati ära. Ärme unustame, et paljud Eestist väljarändajad on kõrgema haridusega. Teadlaste lahkumisega ei kaota me ainult inimesi, vaid ka nende haridusele pühendatud kulusid ja positiivset arengu potentsiaali.
Selliste küsimuste lahendamine on üks Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) sihtidest. TAN ühendab nii valitsuse kui majanduse ja akadeemia esindajaid ning peab andma ka oma panuse laiapõhjalise arendus- ja innovatsioonipoliitika rakendamisele. Selle hulka kuuluvad nii rahastamise soovitused kui ka prioriteetide sättimine. Tuleks loota, et TAN ei piirdu vaid ministeeriumides ette valmistatud dokumentide ja otsuste heaks kiitmisega, vaid võtab ette omapoolse initsiatiivi laial teemal ‘teadus-arendus-ettevõtlus' Eesti tuleviku tagamiseks.
Taoliste sihtide toeks leiame nii Tartu Ülikooli kui Tallinna Tehnikaülikooli juures teadus- ja tehnoloogiaparke, mis võimaldavad saavutuste rakendamist ja idufirmade kiiremat arengut. Seda olulist tegevust tuleb jätkuvalt edutada. Ühe lahendusena peavad teadlased ise firmasid asutama. Selleks on ettevõtluse toetamine ülikoolide juures eriti oluline.
Järgmine lüli teadus-arendus-majandusketis on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Nende tegevusväli on lai ja väga mitmekesine, hõlmates otsetoetusi tööstusele, nende uurimistöö toetamist, samuti infoprogramme, väljaõpet tööstuse juhtkondadele erinevatel tegevusaladel jpm. Nad annavad nõu, korraldavad konsultatsioone, edutavad koostöövõrkude tekkimist ja korraldavad konverentse. Väga tähtis osa sellest tegevusest edutab tööstuse ja ülikoolide kontakte, nende otsetoetamise kaudu ‘heade toodete ja teenuste loomiseks ettevõtjate ja teadlaste koostöös'.
Tuleb nimetada ka PRIAt, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit. PRIA oluline tegevus on mitmekesine toetuste andmine põllumajandusele. See katab nii taime- kui loomakasvatuse, kalanduse, metsanduse jpm, kaasa arvatud põllumajandusprodukte kasutava tööstuse toetamise. Nagu ehk mäletame varemasest artiklist, oli just põllumajandus möödunud aastal üks kõige edukamaid tegevusalasid Eestis.
Arengufondi, millest möödunud aastal juttu oli, pole enam olemas. Selle ülesanded on jaotatud ja analüüse erinevate valdkondade potentsiaalist teeb nüüd vastav Riigikogu komisjon. Ettevõtluse finantseerimine, nende peaülesanne, on üle läinud Sihtasutus KredEx'i valdusesse. See on edukalt käivitunud IT (Information Technology) alal – Eestis hästi arenenud ja finantseeritud, osalt Skype'i edu tõttu — aga on alles üles sättimisel teiste valdkondade jaoks.
Rahandusminister Sven Sester tõstis ühes Postimehe artiklis küsimuse ‘Mida teha, et meie elatustase jälle kiirel sammul paremaks minema hakkaks?' Tema vastused läksid suurel määral kokku sellega, mida ülal kirjutatud. Eriti rõhutas ta tootlikkuse kasvu ja Eesti konkurentsivõimet. Oluline on siin rõhutada, et viimane ei tohi olla hea ainult meie madalate palkade tõttu. Vaja on rohkem investeerida ja teadustöö tulemusi paremini rakendada, mõlema sihi heaks. Sester rõhutas ka Eesti ettevõtete rahvusvahelisemaks muutumise vajadust. Sel puhul tuleb jälle nimetada välis-eestlaste võimalikku panust taoliste sihtide saavutamiseks.
Kvalifitseeritud tööjõu puudus tuleb lahendada minimaalselt välismaalt sisse toodud ekspertidega ja suurel määral eestlaste tagasipöördumisega oma kodumaale. See saab juhtuda siis, kui on pakkuda kõrgetasemelisi töökohti arenevas Eesti teaduspõhises majanduses koos vastavate palkadega. Vaja on rahasüsti teadusse, arendusse ja majandusse. Siis ‘Talendid koju' ja hoogsalt edasi eesti rahva tuleviku heaks!
Olev Träss
