Talvel võid kuulata sügavat vaikust või imetleda erakordselt kaunist õhtutaevast teel välja ja sealt tagasi.
Ameerikas on väga vähe kohti, kus saab nautida nii sügavmusti öid, kui siin Eestis kogu aeg näen. Nii kristallselget Linnuteed olen aga Ameerikas näinud ainult lapsepõlves. Linnade ja ka autode tuled maanteedel peidavad taeva sügavust üha enam ja enam.
Loen praegu Lawrence James'i raamatut „The Rise and Fall of the British Empire” („Briti impeeriumi tõus ja langus”). Briti endine peaminister Disraeli ütles oma kõnes 1872. aasta juunikuus: „Kui ma ütlen „konservatiivne”, siis kasutan ma seda sõna kõige puhtamas ja pealiskaudsemas tähenduses. Ma mõtlen, et inglased, ja eriti Inglise töölisklass, on uhke, et nad kuuluvad sellele suurele maale, ja nad soovivad, et selle suurus jätkuks – et nad on uhked, olles selle imperaatorliku riigi alamad.”
Kas ei võta see kokku seda, mis toimub praegugi poliitikas? Britid laulsid omal ajal:
Me ei taha võidelda,
aga kirevase päralt,
kui me peame seda tegema,
siis on meil olemas laevad,
meil on olemas mehed
ja meil on olemas ka raha!
Ingliskeelses laulus kasutatakse väljendit: by Jingo, millel on kaks tähendust – „kirevase päralt” ja halvustavas tähenduses on see „džingo, marurahvuslane”, kes seisis igasuguse riiaka, lärmaka, nõretava patriotismi eest. Siit on kasvanud välja väljend džingoism. Ja see on täpselt seesama, mida USA kasutas hiljuti sõtta minnes ja mida me kuuleme ameeriklaste suust iga päev.
Mina olen väga mures maailmas üha laiemalt leviva džingoismi pärast.
Aga mul on väga hea meel, et Hauka laat on senini väga populaarne. Et noored on endiselt optimistlikud oma tuleviku suhtes ja et mul on ikka veel koht lageda taeva all, kus võin rahu ja lohutust leida – selles väikeses üksikus majas õue peal.
Viido Polikarpus
