Vahel öeldakse, et eluteel on kaks kraavi ja enamasti oleme me teel ühest kraavist teise. Loodetavasti ei ole asi nii hull, aga oma tõde selles on. Kui vaatame kirikuid ja kristlasi, siis on neid, kes on kuulutamas vankumatult seadust ja reegleid. Tõde. Ükskõik mis hinnaga, ükskõik, kuidas see inimestele mõjub. Oma peamiseks missiooniks peetakse tõe kuulutamist. Vahel nimetame selliseid kristlasi kurjadeks ja dogmaatilisteks. Teised kuulutavad lõputut armu. Kuna Jeesus ütles, et peamine sõnum on armastus, siis võime unustada kõik seadused ja õpetused, tähtis on teha lihtsalt kõike armastusega. Tõde on relatiivne. Tähtis on, et me ennast hästi tunneksime. Nii on sündinud erinevad kummalised kristlikud õpetused ja praktikad. Ja siis kusagil lookleb tee nende kahe pingevälja vahel.
Tõde ilma armuta täidab meid eneseõiguse ja legalismiga. See mürgitab kirikut ja tõrjub maailma Kristuse juurest eemale. Tõeta arm tekitab moraalset ükskõiksust ja hoiab inimesi nägemast vajadust Kristuse järele. Kui me ,,pehmendame“ tõde, et muuta evangeelium inimestele vastuvõetavamaks, kaotame me elumuutva väe. Kui püüame kaitsta nö ,,puhast“ evangeeliumi, tõstes kiriku lävepaku võimalikult kõrgele ja seades armu õpetuses tahaplaanile, hoiame me sellega inimesed Jeesust eemal.
Jeesus ilmutas meile armu, tõde ja jumalikku väge. Arm ja tõde ei ole vastandid. Jeesus ei keeranud mingil hetkel tõde oma elus välja ja siis järgmisel hetkel keeras armu kinni ning avas tõe kraani. Kõik, mida Ta tegi või rääkis, oli kandmas armu ja tõde. Kõige ilmekamalt väljendab ta seda siis, kui ta juurde toodi abielurikkumiselt tabatud naine, keda oleks pidanud juudi seaduse järgi kividega surnuks viskama. Kui Jeesus oleks selle heaks kiitnud, siis ei oleks ta millegi poolest erinenud Vana Testamendi seaduse järgijatest. Kui Ta poleks naise patule reageerinud, oleks ta olnud patu ja hooruse õigustaja. Jeesuse lahendus väljendab imeliselt armu ja tõe koostoimimist. Ta ütles juutdele, et kes on patuta, visaku esimene kivi, mille peale pudenesid kõigil kivid käest. Naisele ütles ta aga: ,,Ega minagi sind hukka mõista. Mine ja ära tee enam pattu!“
Tõde määratles naise teo – see oli patt. Arm jättis naise karistamata ja jumalik vägi suunas teda elule, kus ta loobuks patust. Kui me kohtume Jeesuses Jumala kirkusega, siis see toob valguse kätte meie puudulikkuse, katab selle oma armuga ja annab igatsust ja väge loobuda oma pattudest ning elada oma Looja auks. Armurikast tões käimist!
Timo Lige
Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor
