Lihtsalt nii ta on, et pean vahel oma kurku puhastama, köhatama mehelikult ja andma, kuigi siin trükimustas, oma arvamuse. Et misse me maailmpas viltu om. Või segane.
Kes meist ei oota, et rahvusvaheline reisimine, mis põle vajalik, lõpeks. Kuna muidu see koroona oma jubagi mitme variandiga aina reisib ühest toast teise.
Seletan pääliskirja. Temake, ku ta on hea, on ülihea. Ku mette, siis, no ei julge midagi ütelda. See olevat vist, ku mälu ei peta, ühe inglismanni ütelus, et selliselt peab ka tegelema nii tütardega, ku ka ämmadega. Ai neid naisterahvaid.
Meil need asjad, mis elu domineerivad mujalt, ei taha jõuda lahenduseni. Mina tian, et mul neid aastaid on nüid vaid kingitud. Aga Etsi taolised, kes veel ep jõudnud mitte elu poole verstapostini, kaua nad peavad kannatama seda kurbade naeru? Nigu üits hea luuletaja kirjutas, võta need võtmed ja viska nad kaevu. Kuna ei nad inämp ava midagi.
Olen väga õnnelik, tänulik isegi, et meitel on rutiin olemas. Temake magab kaua, mina vähe, vahel norskan isegi diivanil. Aga puder, kohv, need on teht õigeks ajaks. Ku aga eilsest midagi meeles, mis...
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.