Telli Menüü

Suurpõgenemine. Minna ei tahtnud, jääda ei saanud. Haapsalu lennuväepoiste sõprus kestis surmani

Tänavu sügisel möödub 82 aastat eestlaste suurest põgenemisest isamaalt. Põgeneti Vene vägede ja kord juba kogetud nõukogude võimu õuduste eest ning isamaalt lahkus 1944. aasta augustis-septembris teadmata tulevikku kuni 70 000 Eestimaa inimest. 1944. aasta suurpõgenemine on kurb tähtpäev, mida peab teadma ja mäletama iga eestlane ükskõik kus maailmas. Seda enam, et Ukraina pinnal käib juba viiendat aastat Venemaa algatatud sõda ja taas ähvardab Eestit ning eestlasi idast suur oht.

Heino Hallis ja Olev Orgla käisid Saksa okupatsiooni lõpuaastal 1944 Haapsalu tööstuskoolis. Otse sealt viidi 17-aastased poisid lennuväe abiteenistuslastena Saksamaale ja algasid nende seiklused ning kannatused. Kodumaast eemal, aga koos või paralleelselt, ja suurte sõpradena. See sõprus kestis üle 70 aasta, kuni mõlemad 90-stena, Heino 2017. ja Olev 2018. aastal Rootsis Södertäljes peaaegu naabritena siitilmast läksid.

Vasakul Olev Orgla, paremal Heino Hallis.
Vasakul Olev Orgla, paremal Heino Hallis.

Heino, kelle I ilmasõjas viga saanud isa elas invaliididekodus ja ema suri, kui poeg oli üheksane, kasvas Haapsalu baptistide lastekodus. Talle oli abiteenistuse kutse pääsetee, sest ega kodutul suurt kusagile minna olnud. Eks olnud tegemist ka moosimisega, sest sakslastel olid seisud hapud ja elavjõudu vaja – lubati teenistust Eestis, piima ja sagedasi puhkusi, hoolsad kasvatajad pidid poisse viinast ning sigarettidest kaugel hoidma. Jutuks muidugi hea.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi