Telli Menüü

Lugu lendavast hollandlasest ehk ühest pikast ja kummalisest seiklusest, koos mõningate imeliste vahepaladega (3. osa)

(Eelmised osad EE #28, 17. juulil ja EE #29, 24. juulil)

Mis seal pronkssõduri ausamba juures 2006. aastal ikkagi juhtus? Tookord oli Teil ju õigus edasiste sündmuste osas.

Eesti poliitiline nn eliit võib küll naiivselt rääkida sellest, kuidas me kavatseme sadu tuhandeid venelasi lõimida ja Eestiga jäägitult siduda, kuid minu jaoks on see eluvõõraste inimeste jutt. Meiesugused jäid maapaos eestlasteks, ja venelased – mõningate eranditega – jäävad umbes samasuguse käitumismustri alusel venelasteks, või siis Balti regiooni venelasteks.

Helsingis asuva Eesti iseseisvusõjas langenud soome vabatahtlike mälestussamba juures.

Minu sõber Margit (mitte tema päris nimi), kes kasvas Rootsis, kuid elab suvekuudel Lõuna-Eestis vanaisa talumajas, ja kes oli ajakirjanik Rootsis ja on elutark inimene, ütles mulle hiljuti, et eestlased elavad nö viitsütikuga pommi otsas. Et paljud siinsed venelased, kui sõda peaks tulema, ei jää Eestile lojaalseks. Et meil eksisteerib siin nende näol meie oma Põhja-Euroopa Donbass.

Räägin siis avatud viisil minevikust. 9. mail 2006 leidis Tõnismäe monumendi juures aset konflikt, milles Punaarmee veteranid ja nende järeltulijad rebisid selle rajatise olemasolu vastu piketi korraldanud Jüri Böhmi käest Eesti lipu.

Selle asemel, et kaitsta eestlasi vene meeleavaldajate eest, nagu politsei teeb mujal Euroopas sellistel puhkudel, kahe leeri vahele eraldusjoont luues, taganes Eesti politsei hoopis sündmuskohalt ja takistas eestlasi meeleavaldust seal korraldamast võrdsetel alustel teiste, Eestisse elama toodud ja tulnud ja eestlastesse vaenulikult suhtuvate inimestega. Ergo: venelased tohivad, eestlased ei tohi. Ajalugu võltsivad venelased-vabastajad ja nende järeltulijad jäeti Tõnismäele, eestlased aga aeti minema meie omaenda politsei poolt. End demokraatlikuks riigiks pidava politsei kohustustest pakkuda kaitset meelt avaldada soovivatele rahumeelsetele inimestele, st riigi ja politsei kohustusest asuda põhiõiguste kaitsel, võiks ja tuleks eraldi essee kirjutada. Riik aga ei asunud tollal kaitsma eestlaste õigust avaldada meelt.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi